Indiasse tulles eeldasin näha arenguriigile kohaselt kleenukest massi ning mõnda heal järjel trullat. Tegelikkus on aga selline: India 4+1 põhikasti on sulandunud kaheks – pallkõhuga ning pallkõhuta. Kastide vahekord oleneb muidugi sinu asukohast – kas oled linnas või maapiirkonnas –, kuid kokkuvõttes on enam-vähem võrdne. Jämedalt üldistades saab selle järgi ka kindlaks teha, kas vaatlusalune on elupõline linlane või tulnud hiljuti riisimägesid ja lassijõgesid otsima.
Pallkõhtudel on 3 põhjust:
Esiteks indialaste (kohmakas küll, aga lugesin ÕSist, et „hindu“ on India inimese kohta liiga välistav sõna) traditsiooniline mindset, et ümarik on pärit heast ja rikkast perest ning tema eest kantakse hoolt (eelkõige käib kõhna „lapsuke“ vanemate au pihta, sest võõras silm ütleb, et ju teda ei toideta hästi ning seetõttu on India naised väga mammalikud). Kõhukas mees on tõsiseltvõetav ning kurvikas naine naiselik.
Teine põhjus on nende uskumatu laiskus ning telekaspordi armastus. See pole miski uudis, et India on kriketihull, kuid erinevalt Eesti suusaarmastusest, kus lustivad nii 6 kui 60-aastased, spordivad täiskasvanutest vähesed ning vaid spordiklubides, kriketiväljakutel on ainult lapsed.
Kolmas põhjus on India toit ning sellest kohe lähemalt.
Õnneks on lääne pealetungiga noorte mõtteviis tervislikuma eluviisi poole kalduma hakkanud, kuid siiski on raske ennustada, kas 20-aasta pärast on tulevased pallkõhud musklis või eelkäijatest veelgi paksemad.
Vürtsid – ega ilmaasjata pole nende pärast sõdu peetud ning kutsuta Indiat „The Country of Spices“. Ma pole siiani kohanud ühtegi India köögi originaaltoitu, mida ei valmistata või sööda masalaga + muidugi kõik tänapäeva leiutised - masala krõpsud, ketšup (ka tavalises on seda veidi), suuvärskendajad, puuviljad. Vürtsid pole mitte I täpiks vaid alustala, sest India köögis tihtipeale alustataksegi toidu valmistamist meie mõistes maitseandjatega (küüslauk, ingver, sibul, kollajuur jms).
2 kuud pea iga päev karrikastet süües mõtlesin, et oioi, see on küll jube ebatervislik, sest on valmistatud nisujahust. Oh üllatust, kui sain teada, et tegelikult hoopiski tomati-küüslaugu-ingveripüreest. Tundub tervislik? Eip... Kõiki köögivilju kuumutatakse mitu korda või umbes 40 minutit ning vaevalt sinna midagi kasulikku sisse jääb. Igatsen kohutavalt värskeid salateid!
Inglise keeles "bitter gourd", hästi pehme ja veidra maitsega köögivili. Aga sellest tehtud krõpsud on suurepärased ja uskumatult tervislikud!
http://images.idiva.com/media/photogallery/2013/May/bittergourd1_600x450.jpg
http://www.nandyala.org/mahanandi/images/amlausirikaya/amla.jpg
Väljas süües käib asi nii: kui on üle kolmene seltskond, siis igaüks ei võta eraldi praetaldrikut, vaid tellitakse ühiselt üldiselt paar-kolm kastet, veidi riisi ning kuhjaga naane. Toit pannakse lauale suuremates kausikestes, igaüks tõstab enda pisikesse kausikesse (või taldrikule, kui nendega ei viitsi mässata) piisava koguse ning söömise käigus tellitakse puuduolevat toitu juurde. Kõvasti mittmekülgsem, odavam ja põnevam!
Kodu söögikombed sõltuvad aga usust:
Hindud tõstavad restoranile sarnaselt kõik toidud oma taldrikule ja kausikestele, sest nende usu kohaselt on solvav süüa teisega samalt taldrikult.
Moslemid jagavad 2-3 inimesega kastmeid ühelt taldrikult, sest usuvad, et mida rohkem inimesed (koos) samalt taldrikult söövad seda lähedasemaks nad saavad.
India kristlaste söögikommete kohta ma kahjuks suurt ei tea, sest pole nendega väga palju kokku puutunud, aga arvan, et pigem vist meile tuttavamate hindu kommete moodi.
Õli!!! – iga toidu püha koostisaine, millega keegi koonerdada ei taha. „Restorani“toidust moodustab ehk 40% rasv (pidavat maitsema ning tervislikumalt valmistades kaotatavat kliente), vähemrasvase 4 inimese kodutoidu valmistamisek kulub klaas õli, tänavatoit ning enamik snäkke on fritüüritud. Probleemideta võib ka hommikusöök õlist tilkuda, mis minus tekitab küll jälestust.
Chapatti, roti, idli, naan, paratha, puri, papad, dosa, double roti... ehk siis SAI. Kõikvõimalikes suurustes, värvides – aga kahjuks mitte must :( – , täidistega ning läheb alla kõigega. Tükk aega mõtlesin, et tean, kuidas vahet teha Põhja-India chiapattil, rotil, naanil ja parathal, aga Lõuna-Indias teeb igaüks neid kuidas juhtub ning annab nimeks mis juhtub. Ühe suurema toidukorraga kulub 2-3 pannisuurust „saia“ ning oled õnnelik, kui see on valmistatud muust peale rafineeritud nisujahu (maida – valge nisujahu, atta – täistera nisujahu, aga tehakse ka maisist, riisist, läätsedest).
Tüüpiline kitse karri (mutton curry) "mõnusas" õlis.
http://1.bp.blogspot.com/-00JQOVMpwq0/TBBH40hIn-I/AAAAAAAAAUc/T3TiIfygsLs/s1600/Mutton+Curry_1.jpg
Mõned faktid siiski:
- Kõige populaarsemad maiused on tehtud piima baasil (piima, suhkrut ja maitseaineid keedetakse senikaua, kuni see tahke vormi võtab), leidub ka pähklite-seemnete plönne ja halvaad ning šokolaad on u s k u m a t u l t jama. Kuna ma piima ei joo, siis need esimesed maitsevad minu jaoks üsna vastikult, kuid mis teha, kohalikele läheb peale.
- Šokolaad on pakendatud kolmekordselt: kinnine väline kilepakend, fooliumist sisepakend ning keskmine paberpakend... Naljaga pooleks olevat see seepärast, et indialased ei luba endale väga tihti šokolaadi ning rohkem pakendeid tekitavat enne söömist rohkem elevust! Noooojah...
- India idee heast koogist on see vastik lääge 80ndate kreemikook, mida Eestis enam keegi süüa ei taha.
- Omlett on väga populaarme tänavatoit ning terveid enamasti ülekeedetud mune võib ka kastme sisse panna!
- Pärast pikaajalist India vürtsika toidu söömist tundub mittevürtsikas lääne toit väga igav ja maitsetu, sest nende igapäevases kastmes võib ära tunda 10-20 erinevat vürtsi ja maitseainet, kui osata otsida.
- Vanaemad ei valmista mitte moose ja mahlu, vaid marineeritud juurvilju (chutney, mango pickle) ja kastmeid. Siiani üks veidramaid kooslusi on marineeritud magus-soolane ananass tšilliga!
- Nuge-kahvleid kasutatakse vaid lääne köökide restoranides või turistikates. Enamasti süüakse kätega: naanist rebitakse tükk ning tehakse sellest näppudega lusika moodi moodustis, millega võetakse kastet ning riis pakitakse sõrmeotsadega lumepalli moodi kokku. Enam-vähem kohtades antakse riisi süües õnneks lusikas kaasa, sest viimane tava hakkab vähemalt keskklassi inimeste seas kaduma. Tagasi mõeldes olin alguses ikka väga turist, kui panin saiatükile lusikaga kastet ning üritasin elu eest seda mitte maha tilgutada. Vajab harjutamist, kuid nüüd oskan suurepäraselt India tavapärast kaste-naani kahvlita süüa. Sellest ka blogi nimi :)
- India inimesed ei joo mangolassit söögi alla ja peale, vaid harva ning ainult mangohooajal. Igal pool saab hoopiski soolast (nagu Türgi ayran), tavalist (nagu keefir) ja magusat lassit (nagu magus keefir) ning lõunas vürtsikas-soolast hapupiima (neer more).
- India lemmik kohv on valmistatud keeva piima, kuhja suhkru ning veidikese lahustuva kohviga serveerituna pisikeses tassikeses. Ehk siis üsna kaugel meie ideest kruusitäiest kangest mustast filterkohvist veidikese piima ja suhkruga. Ka chai (masala) on valmistatud vaid piimaga ning serveeritud pöidlasuuruses topsikeses.
- Baarides pannakse kokteili sisse nii palju alkoholi kui baarmenil tuju on - vahepeal pool klaasitäit, vahepeal pisike sorts.
- Snäkkide valik on siin ehk suuremgi kui põhiroogade. Mustmiljon erinevat pähklit ja seemnet erinevate lisanditega, erinevalt täidetud krõbedad leivakesed, kõikvõimalike täidistega pakorad või fritüüritud „saiakesed“, magusad ampsud, läänelikud röstsaiad jne. Aga kõik snäkkide maitsed tahetakse ketšupiga tappa!
- Korralikku juustu Indias lihtsalt EI VALMISTATA! Nende idee juustust on need 19% juustusisaldusega eurojuustuplönnid. Esiteks on see brittide sissetoodu ning pole traditsioonilises toidus kasutusel, sest neil on oma kodujuustu moodi paneer, mida kasutatakse tükkidena kastmetes. Teiseks kasutatakse juustu kõvaks muutmisel laapa ehk lehmakeste mao limaskesta ning Indias on need tegelased ju teadupärast pühad.
- Enamasti süüakse kas melamiintaldrukutelt (siiani hoian kahe käega peast kinni, kuidas miljard inimest end teadmatult iga päev mürgitavad!) või metallnõudest. Mõnedes kodudes kasutatakse ka keraamilisi või klaastaldrikuid, kuid need on vähemlevinud.
- Kuigi enamasti India kastmed oma värvikireva ja isuäratava välimusega ei hiilga, siis vähemalt maitsevad väga hästi!
http://thumbs.dreamstime.com/z/indian-sweets-21144108.jpg
Veg thali (economy/special/super)
Paneer pakora
Venkaya pagoda
Aloo gobi masala
Anda masala
Palak paneer
Dal fryed
Jeera rice
Veg priyani
Chichen tikka
Maida naan
Atta naan
Sada dosa
Aloo paratha
Bell puri
Gulab jamun
Kheer
... ehk olen saanud korraliku doosi hindi köögisõnavara! Vaatamata Kabiri uskumatult kiirele India köögi ABCle käis tükk aega üksi söögi tellimine ehku peale. :)